Kes veel kursis ei ole, siis mind viis elutee mõneks ajaks Aasiasse ning niiviisi maandusin 1. mai varahommikul Bangkokis. What happens in Bangkok, stays in Bangkok, võiks öelda klassikalise lause. Õnneks või kahjuks see minu puhul ei kehti, kuigi lause sai paljusid turiste nähes üsna selgelt lahti mõtestatud.
Esimene väärt õppetund tuli lennujaamast välja astudes. Kui pakkusin 20 kilomeetrise taksosõidu eest hotelli õiglased 200 bahti (ca 4,5 eurot), siis puhkesid asjapulgad taksopeatuses naerma ning teatasid, et alla 400 bahti pole mingit lootust. Targa inimesena ei hakanud vaidlema, vaid kolisin rõõmsameelse taksojuhi autosse. Paraku jäi tema rõõm üürikeseks, sest peale 50 meetrist sõitu viitasin seadusele, mis kohustab neil taksomeetrit kasutama. Ei olnud just suur üllatus, kui arve oli kokku 230 bahti. Esimene väärt õppetund ütles, et igal sammul tahetakse sinult maksimaalselt raha ning mõistlikud kokkulepped ei pruugi üldse mõistlikud olla. Hindade osas tasub kindlasti teha kodutööd.
Bangkok ise oli tore ning pakkus palju üllatusi. Esiteks transport, mis on siinkandis väga hästi korraldatud. Peale taksosõitu ning kiiret peatust hotellis suundusin kesklinna poole, milleks tuli jalutada paarsada meetrit ning astuda kanalis sõitvale laevale, mis oli oma paarkümmend meetrit pikk. Pealeminekut, mahatulekut ja piletimüüki korraldasid kaks kiivrites tegelast ning peatuses ei läinud kauem, kui Tallinnas sõitvatel bussidel. Järgmine sõit oli tuk-tukiga ning nende valik on ääretult lai alustades täielikest rontidest ning lõpetades nahkdiivani, värvilise valgustuse ja helisüsteemiga sõidukitega. Tuk-tuki juhtide oskus hullumeelses liikluses kihutada on muljetavaldav.
Järgmiseks transpordiks oli postide peal kõrgel õhus sõitev Skytrain, mis mahutab palju inimesi ning liigub kiiresti. See pole aga kõik – liikuda saab veel metrooga, bussidega ning rolleritega inimesed on alati valmis hea meelega sind kuhu iganes sõidutama. Transport on soodne ja väga efektiivne, mis teeb igasuguse liiklemise mugavaks ning paljudel riikidel tasuks Bangkoki süsteemist eeskuju võtta.
Teiseks meeldivaks üllatuseks olid pargid, millesse on üüratult investeeritud. Pargid on suured, puhtad ning väga mitmekesise taimestikuga. Reeglina on ehitatud kanalite süsteem koos tiikide ja sildadega. Prügi oli parkidest praktiliselt võimatu leida, kuigi üldiselt on Bangkok üsna reostatud. Eks need ole odava tööjõu rõõmud, sest koristajatest parkides puudust ei tule. Soovitan kindlasti Bangkoki parkides jalutuskäigus käsile võtta.
Kolmas üllatus, mis küll õnnest lakke hüppama ei pannud, oli lääne korporatsioonide rohkus. Üle linna kõrguvad Deutsche Bank`i, Allianzi, AIG jpt finantskorporatsioonide hooned, mille vahel paiknevad hiigel-kaubanduskeskused. Poodide rohkus oli uskumatu – Armani, Versace, Chanel, Burberry, Prada, Louis Vuitton, Mont Blanc ning veel lõpmatult pikk loetelu. Kaubanduskeskuse teiselt korruselt saad vahepeal osta Ferrari, Maserati, Aston Martini, Lamborghini või mõne muu masina. Kui poodlemine kõhu tühjaks teeb, siis iga paar sammu järel on Seven Eleven, McDonalds, Burger King, Pizza Hut, KFC jne. Hullude päevade fänni paradiis, hilisõhtul vaikselt poodi hiiliva inimese põrgu.
Ööelu on intensiivne. Tänavad on täis kõikvõimaliku kauba müüjaid ning valik on seinast seina. Leidub ilusaid meeneid ja riideid, kuid kõrvalt saad osta iPhone kujuga taseri ja kasteedi. Müüjad on äärmiselt pealetükkivad ning hinnaläbirääkimised tõeline kunst. Üks klassikaline meetod heade hindade saamiseks on välja valitud asjast täielikult eufooriasse sattuda, natukene kaubelda ning seejärel „avastada“, et kaasas on loodetust vähem raha (selle jaoks tasub paari väiksemat rahatähte eraldi taskus hoida). Tihti annab kaupmees kauba poolmuidu ära, kui näeb, et saab inimeselt kätte viimase raha.
Kuskil kell kaheksa õhtul toimub järgmine muutus ning välja ilmuvad kenad tütarlapsed. Neile on abiks erinevad tegelased, kellel huvitaval kombel oli kõigil üks ja sama pilt hulgast imekaunitest tütarlastest. Vaid ühe kohatud tegelase pilt oli erinev, kuid ju ta magas maha ametiühingu koosoleku, kus kõikidele sisseviskajatele uus trükis anti. Sealjuures korrutatakse papagoi kombel: „for you it is free, my friend. Come inside, come inside!“ Sisuliselt tähendab see seda, et kui „tasuta“ ja „kohustustevabalt“ baari sisse astud, siis tuuakse sulle lauda jook, mille eest tuleb teistest teenustest loobumise korral hiljem väljudes mitutuhat bahti letile laduda.
Vaid kahel tänaval sai kenadest neiudest puhata. Istudes vaiksel tänaval Balconi nimelise baari terassil jäi silma huvitav asjaolu – kogu tänava peale paistis vaid üks tütarlaps, kellel kippus mingil põhjusel habe kasvama. Ise ei osanud selle üle rõõmu tunda, kuid 70ndates eluaastates Lääne-Euroopa mehed särasid justkui kevadised lilleõied. Siiski oli tegemist väga rahuliku tänavaga, sest juba paar tänavat edasi tulid kohad nimedega Balls Sports Club, Banana Bar, Dream Boy Bar, Dick`s Cafe, Hair Gay juuksurisalong ning palju muud kahemõttelist. Seal enam armu ei anta.
Seiklejatele on Bangkok kahtlemata paradiis. Samuti kahtlustan, et nii mõnigi miljon inimest on ette võetud seiklusi hiljem tugevalt kahetsenud. Julgest pealehakkamisest saab hommikuks hirm ja jälestus.
Omaette nauding on templite, turgude ja omanäoliste kõrvaltänavate külastamine, kuid kuna viibisin seal napilt üle ööpäeva, siis nendest sain pigem põgusa ülevaate. Ei ole ka üleliia templi inimene, vähemalt mitte turistide ja kullaga üle külvatud templite inimene.
Nalja pakkus Põhjamaadest märgatavalt erinev mõõtkava. Dušši all pead pestes tuli kummarduda, tuk-tukist sirgelt istudes katuse alt välja ei näinud, bussis tuli pea toetamiseks lösutada. Kogu elu on tehtud paarkümmend sentimeetrit lühematele inimestele.
Kurvaks tegi mind reostus, mis on ületamas mõistuse piire. Tulles Eesti metsade vahelt võttis esimeste tundide jooksul vingukaas silmanägemise virvendama. Kanalites olev vesi paistis piisavalt toksiline, et paari piisaga pihta saades haiglas lõpetada. Ning prügimajandus tähendas enamasti prügikoti viskamist tänavale. Kaheksa miljoni elaniku, paljude tehaste ja lugematu arvu sõidukitega täidetud linna väljavaated pole just kiita.
Kokkuvõttes on Bangkok suurepärane koht poodlemist armatavatele naistele, hullumeelset ööelu otsivatele meestele ning tänavakaubanduse ja usukultuuri sõpradele. Kuna mina ühegi kategooria alla ei mahu, siis polnud Bangkok minu tass teed. Seega sai ööpäev peale maabumist asjad kokku pakitud, Mo Chit bussijaama mindud ning Sukhothai bussile astutud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar