Mis on pinnases ehk lõpmatu sõit teadmiste poole

Mis on ühist parimatel randadel, põllumajanduskonsultatsioonil, Lääne-Austraalia väikelinnadel ja ülikooli kursustel? Suurt mitte midagi. Välja arvatud see, et just neid hõlmas minu järgmine väljakutse.

Poolteist kuud randades, metsades ja Perthis ringi uitamist on piisav tekitamaks suurt tahet tööd teha. Uurisin üht, uurisin teist, käisin ühes farmis kohal, kuid hommikuks jõudsin tulemusele, et see töö pole minu tass teed – masinate hooldamine oleks küll põnev olnud, kuid farm paiknes äärmiselt isoleeritud kohas. Vähemalt sai üks korralik rebasejaht peetud. Võimsa bagi ja pumppüssiga, nagu Inglise härrasmeestele kohane.

Niiviisi saigi kella kaheksaks hommikul ristmikule. Ühel pool 180 kilomeetri kaugusel Perth. Teisel pool 300 kilomeetri kaugusel Albany. Kummale poole pöörata? Mõtte katkestab telefonihelin. Helistajaks Sky nimeline tütarlaps, kes küsib, kas tahan minna Esperance. Selleks otsuseks ei kulu isegi sekundi murdosa – jah, iga kell olen minemas Esperance parimatesse randadesse.

Traktoristist konsultatsiooniärisse

Uueks tööandjaks sai Esperance linnas paiknev Precision Agronomics Australia. Tegu on põllumajanduskonsultatsiooni firmaga, mille peamisteks tegevusaladeks pinnase analüüsimine, põllumajanduse sisendite (väetised, seemned jms) optimeerimine, põllumajandustehnika arendamine ja erinevad konsultatsioonid.

Pakutud tingimused olid igati sobivad – suur hulk tööd, 25 dollarit tunnis, kõik elamis- ja söögikulud heldelt kaetud – elu oli niiviisi puhta luksus. Farmid asusid üle kogu Lääne-Austraalia viljavöö ehk sain iga nädala-kahe tagant uue koha avastada. Jõudumööda elasin Esperance hostelis lõbusa seltskonnaga. Vahepealsed vabad päevad veetsin Esperance randades. Ideaalne!

Mis on maa all?

Minu töö oli pinnase koostise andmete kogumine. Selleks sain enda käsutusse suure Toyota Hilux džiibi, mis oli varustatud elektromagneetilise radari, gamma radiomeetrilise radari, kahe sentimeetrise täpsusega John Deere GPS seadmega ning hüdraulilise seadmega pinnase proovide võtmiseks.

Põllu pinnase koostise kaardi valmistamiseks tuli piiride märkimiseks sõita esimene ring ümber põllu ning siis katta kogu põld 35-meetrise vahega edasi-tagasi sõites. Arvuti kogub andmed kokku ning ekraanile tekib reaalajas erinevate värvidega kaart. Ristküliku kujulisel põllul on kaardistus väga lihtne, kuid paraku on enamus põlde üsna pööraste kujudega ning kõikvõimalikke takistusi täis. Kõige suurem põld oli 899 hektarit ning selle piiride sissesõitmiseks kulus 23 kilomeetrit.

Edasi lähevad andmed töötlemisele, kus muuhulgas määratakse põllu erinevate osade tüüpilised pinnase sisaldused. Nendest kohtadest võetakse omakorda pinnaseproovid, et täpne koostis määrata. Selleks on džiibi küljes hüdrauliline „haamer“, mis vasardab metalltoru meetri sügavusele pinnasesse. Proov jaotatakse 10 sentimeetri kaupa kottidesse ning saadetakse laborisse.

Kogu protsessi lõpptulemuseks on kaart, mille saab sööta põllumasina arvutisse. Enim leiab see kasutust väetamisel, sest kallite kemikaalide puhul võib optimeerimine anda väga suure kokkuhoiu. Olenevalt pinnase sisaldusest võivad põllu erinevad osad vajada erinevas koguses erinevaid kemikaale. Teine levinud kaartide kasutusala on külvamine, kus viljakamale pinnasele külvatakse rohkem seemneid. Konsultatsiooniteenuse toel saab läbi mõelda ka kogu farmi pinnase sisalduse mõjutamise, mis võimaldab farmil erinevaid lähenemisi rakendades maa viljakust oluliselt suurendada.

Maailma lõpp ja maailma armsad pubid

Töö viis mind väga erinevatesse kohtadesse üle kogu Lääne-Austraalia viljavöö. Kogu piirkonnas on alles vaid üksikud teed ja linnad, kus mina sattunud ei ole. Märkisin kaardile kohad, kus seoses tööga öö kuni paar nädalat veetsin. Lisaks oli terve hulk väiksemaid objekte, mis said möödaminnes tehtud. Tihti tiirutasin terve nädala ringi ning 700 kilomeetrit tööle ja 700 koju polegi nii ebatavaline enam.

Elamusi sai nii põhjalikust viljavöö külastusest kuhjaga. Äärmuslik oli elada kaks nädalat Esperance linnast kaugel idas paiknevas farmis, kus peale viimast põldu algas rohkem kui tuhandekilomeetrine tühjus. Ei mingeid linnatulesid, ei mingit telefoni levi, ei ühtegi hingelist läheduses. Vaid mina, kängurud ja kuu.

Teiselt poolt olid toredad väikesed linnad. Ülemus julgustas alati minema firma kulul pubisse liha sööma ja õlle jooma. Seda palvet kaks korda esitama ei pea. Väikelinnades on pubi elu keskmes, kus pea iga õhtu koguneb ümbruskonna rahvas õlle jooma ja juttu vestma. Seltskond on väga kirju ning kümne minutiga oled justkui vana kohalik. Baaridaamiks keegi seljakotirändur, esindatud vanakooli mehed, noored farmitöötajad, ettevõtjatest farmerid, mõni linnavurle jne. Lõbusa seltskonnaga sai õhtul nii mõnigi kord õllest kaks, kahest neli, neljast veel paar juurde ning oligi pidu ja pillerkaar.

400 tundi ülikooli

Mulle anti väga vabad käed töögraafiku kujundamisel. Kuna tihti polnud farmides just palju teha, siis venitasin päevad pikaks. Enamasti 13-14 tundi aga tihti ka 16-, 18- või isegi 20-tunnised tööpäevad. Sõita üksinda 20 tundi järjest mööda põldu võib pea päris segi ajada. Samas pakub see harukordset võimalust, millel kohe sarvist haarasin.

Minu hea sõber iPad pakub lahkelt üüratu hulga materjali kuulamiseks – tuhanded podcast`id ja ülikooli loengud. Kuulasin neid kokku ligi 400 tundi. Magistrikraadi tehes tuli kuue Euroopa ainepunkti teenimiseks veeta loengutes keskeltläbi 36 auditoorset tundi ehk 27 astronoomilist tundi. Seega sai loenguid kuulatud pea 90  EAP väärtuses (päris ülikoolis tuleb muidugi kõvasti iseseisvat tööd otsa).

Sain targemaks. Leidmaks endale kõige põnevamaid teemasid sai kuulatud seinast-seina loenguid. Alates filosoofilisest loengusarjast teemal „surm“ ning lõpetades raadiosaadetega, kus mingi tüüp lihtsalt aktsiate kohta "osta" või "müü" räuskab. Suurim teravik läks minu välja kujunenud lemmikutele:

• Entrepreneurial Thought Leaders (Stanford) – äärmiselt inspireerivad tunni pikkused kõned tehnoloogiaettevõtjatelt. Arhiivis on iganädalased kõned alates 2005. aastast.
• How To Start A Startup (Stanford) – suurepärane loengusari iduettevõtete asutamisest, kus lektoriteks on maailma tipud.
• Top Traders Unplugged – kuni 2,5 tunni pikkused intervjuud riskifondide juhtide ja kauplejatega, kus eriline rõhk on algorütmkauplemisel. Saatejuht läheb külalistega väga sügavale strateegiasse ja psühholoogiasse.
• Monocle 24: The Foreign Desk – välispoliitika teemalised saated, kus intervjueeritakse arvamusliidreid ning lahatakse süvitsi aktuaalseid teemasid.
• The CSIS Podcast / Events / Global Development – maailma ühe juhtiva mõttekoja iganädalased välispoliitika saated ja paneeldiskussioonid. iTunesU pakub ka eraldi väga põnevat loengusarja rahvusvahelise arengu valdkonnas karjääri tegemisest.

Sada kärbest ühe hoobiga

Kokkuvõtvalt jäin viimase tööga ülirahule, minu jaoks justkui lusikas silmaauku. Üheksa nädalaga sai kaardistatud üle 20 000 hektari põlde (20 000 hektarit = 200 ruutkilomeetrit = Tallinna + Tartu pindala), tekitatud pea 10 000 dollarit sääste, nähtud ära veel nägemata Lääne-Austraalia edelanurga paigad ning omandatud meeletus koguses inspiratsiooni ja teadmiseid. Kõige selle kõrvalt jõudis veel lõbusat hosteli elu elada ja parimaid randu nautida. Väärikas punkt Austraaliale ning hea algus uuteks väljakutseteks.

P.S Kas ikka mainisin, et Esperance on kõige ilusamate randadega koht Austraalias :)