Traktorid, diislilõhn ja hein

1200 hektarit on 12 ruutkilomeetrit. Sellise ala sisse mahutaks ligi 1670 jalgpalliväljakut, see on ligilähedale ühes mõõdus Ruhnu saarega ning 42% minu kodukoha Nõmme pindalast.  Just sellise mõõduga ala tuli traktoriga nii läbi sõita, et iga ruutmeeter kaetud saaks.

Aga alustame algusest. Kui lehmadega oli ühele poole saadud, siis võtsin suuna Lääne-Austraalia viljavöö poole. Vaevu päev hiljem oli olemas traktoristitöö heinateol Corrogini lähedal, suured tänud Aussijob agentuuri juhile Anissale selle eest. Lapsepõlvest on alati helged mälestused, kuidas heina vikatiga niideti, suure rehaga heinamaal kokku aeti, traktori kärusse visati ning viimaks hanguga lakka tõsteti. Tänapäeva keskmise suurusega farmides käib kõik samamoodi, vaid abivahendid on suuremad ja põrisevad.

Heinateo protsess algab lõikamisest, mille jaoks on olemas kombaini laadne masin. Kahjuks seda opereerida ei saanud, sest minu saabumise ajaks oli tegevus juba täies hoos. Seega tuli võtta järgmine roll ehk lõikurist maha jäänud kahest heinareast ühe moodustamine. Töö tegemiseks sain kaks traktorit, John Deere 4640 ja 4650. Ülesandeks sõita heinamaal vastupäeva ning tiirutada nii kaua kuni kogu ala läbitud.

Hommik algab äratusega kell 4:55 ning kiire kokkamisega, et oleks olemas söögivaru kogu päevaks (ääremärkusena olgu öeldud, et kogu päevane söök on töö iseloomust tulenevalt diisli maitsega). Tööpäev algab kell 6, mil istun vana ja rondi Toyota Land Cruiser`i rooli. Tegemist on niiöelda teenindusmasinaga, kus olemas kõik vajalikud tööriistad ning millele haagitakse taha treiler suure diislitünniga. Esimestel päevadel tekitas sellise koguse diisli tirimine üle heinamaade kõhedust, kuid kõigega harjub.

Traktorid on pirtsakad elukad, mis pidevat hooldust nõuavad. Igal hommikul tuleb paak diislit täis lasta, kontrollida vett, mootori- ja hüdraulika õli, vajadusel õli lisada ning miljonisse kohta määret pumbata. Seejärel võib sõit alata – kuni hilise õhtuni välja.

Mõnel päeval võib sõit ootamatult katkeda ning tekib tunne, et kangesti tahaks maanteeabi kutsuda. Paraku pole võimalik sellist nähtust kohale manada ning tuleb ise hakkama saada. Kui mõõtmed kõrvale jätta, siis on traktori ratta vahetamine väga sarnane auto ratta vahetamisele.

Kui kaks heinatriipu on üheks triibuks vorbitud, siis asuvad tegutsema heinakuubikute valmistajad. Tegemist on traktori taga veetavate seadmetega, mis heina ühest otsast sisse „söövad“ ning klotsi teisest otsast välja lasevad. Kõige viimaseks tuleb klotsid teleskooplaaduriga heinamaal kuhja laduda, veokile laadida ja varjualusesse (shed`i) transportida.

Töö on raha teenimiseks igati arukas, sest päevad pikad (enamasti 13-16 tundi) ning töö toimub 7 päeva nädalas. Teenin 25 dollarit tunnis ning iga nädal läheb maha 250 dollarit majutuse ja söögi eest – vahelduseks on tore piiramatus koguses liha, juustu ja kõike head-paremat saada. Kolme-nelja nädalaga peaks tekkima oma kolm tuhat dollarit sääste, mis igati rahuldav tulemus.