Paradiis pasas: õppetunnid lehmalüpsmisest

Tuhandepealise karja ohjamine pole mingi kaksviiskümmend, see on raske ja detailne töö.

Kell 4:30 minnakse karjamaale ATVga lehmakarja ajama ning hommikune lüps algab kell 5. Piima eraldamiseks on karjamaade keskel suur varjualune (shed), kus lehmad kaheks jagatud kaldtee ühest poolest sisse aetakse – otse hiigelsuure 60 kohalise karuselli peale.

Voodist nutitelefoniga robotkäe aktiveerimise asemel on järgmiseks inimene, kes nelja imuriga lüpsimasina udarate külge kinnitab. Lehmade meelitamiseks ja meeleheaks jookseb neile ette renni jõujahu. Algab ligi viieminutiline lüpsiteekond.

Ringi lõpus on taas inimene vastas ning võtab lüpsimasina udarate küljest lahti. Võib juhtuda, et lehm ei ole lüpsmist lõpetanud – sel juhul kinnitatakse tema taha kett ja lehm läheb uuele ringile. Kohati pole aga lehm korralikult lüpsnud ning seda saab tuvastada udara suurust vaadates ja selle raskust katsudes. Aidata võib lüpsimasina uuesti kinnitamine või udara mažeerimine. Hulgi on ka erijuhte – vähemate udaratega, hiljuti sünnitanud, haiged, vigastusega jms lehmad. Kogu virr-varris orienteerumiseks tuleb tunda lehmi nime(/numbrit)pidi.

Peale lüpsmise lõppu järgneb karuselli puhastusprotsess. Selguse huvides olgu kinnitatud enesestmõistetavat – selline lehmakari toodab rohkem „kooke“, kui suurem pagaritöökoda. Seega on omajagu voolikuga pesemist, lüpsimasinate puhastamist ning lüpsi algseadistuse taastamist.

Lüps toimub kaks korda päevas (5:00 ja 15:00), mis jätab küllaga aega teisteks toiminguteks. Näiteks on praegusel poegimise ajal vaja üle päeva karjamaalt vasikad kokku korjata ning poeginud lehmad karjast eraldada. Hommikuti tuleb käia värskelt lüpstud piimaga vasikaid luti(masinate)ga toitmas. Karjamaadele tuleb vedada sööta ning vohama hakanud ohakaid välja juurima. Alati vajab midagi parandamist.

Lehmalüps andis mille mitu olulist õppetundi:

• Kõige rohkem pasandavad karuselli lõpus vanad lehmad, sest nad on saadud söödajahu juba ära seedinud.
• Võrreldes vanade lehmadega on noorele lehmale lüpsimasina panek raskem, sest viimased „tantsivad“, käed peab masinaga kaugele ette sirutama ning udarad on väiksemad.
• Heaolu optimeerivaks lahenduseks on panna lüpsimasinaid vanadele lehmadele ning võtta neid ära noortelt lehmadelt.
• Kohati kasutavad lehmad kavalust, kus üks tõstab häda imiteerides saba üles ning kui eest ära hüppad, siis pasandab järgmine lehm sulle pähe.
•  Karjamaal lehmi eraldades jooksevad osad lehmad karja sisse ning otse võimalikult sarnaste lehmade juurde, kes seejärel igaüks eri suunda kappavad.

Minu lehmalüpsja karjäär piirdus seekord kuue päevaga. Vissisid kartma ei hakanud, töö oli mõistlikult tasustatud ning elamine eriti mõnus – suur maja oma toa ja vannitoaga, metsad, karjamaad ja vasikad, kaunis ookeani rand 18 kilomeetri kaugusel. Lähim suurim linn oli Busselton (ca 100 km), lisaks Augusta (ca 85 km), Manjimup (ca 80 km). Ümberringi on suur hulk rahvusparke, ookeani rannikut, ürgseid metsamassiive, veiniistandusi ja palju muud.

Saatuslikuks sai hoopis liiga kodune tunne – siin on kõik eestlased, väga toredad inimesed, ning suurepärane elamine. Kodutunne pole aga teps see, mille pärast teise maailma otsa sõitsin. Järgmiseks vaatan viljavööd.