Niiviisi saavad mulda puud

Äratus kell 5:20, temperatuur -6 kraadi. Väljas endiselt kottpime. Kell 6 hommikul on start. Esimene Toyota Hilux ei käevitu, võetakse kõrvalt teine samasugune, teise mootoriga – turbodiisel võtab peale paari katset hääled sisse. 

300 meetrit hiljem oleme plekist kuuride ehk shed`ide juures, kus ootab kaks suurt Toyota Land Cruiser`it, mis kuulusid kunagi sõjaväe varustusse. Sisse mahub 10 inimest ning rahvasuus tuntakse neid trooper`itena. Mõlemal taga käru, mis on laetud puuistikute ja varustusega. Üks nendest ei lähe käima ning pole abi ka lükkamisest (koos käruga). Teise autoga saab lõpuks trooperi käima, 25 inimest pressivad end autodesse ning sõit algab. Temperatuur on kauguses paistva päikesekuma ootuses veel langenud.

Kell 6:30 oleme hiigelsuure metsarisu täis platsi keskel, varustus seljas. Silmapiirilt tõuseb päike ning ümbrus muutub valgemaks. Kogu maa on härmas ning muld kuni 20 cm külmunud. Jäätunud on ka istikud ehk peale mõnda katset ronitakse taas autodesse. Kuna üks trooper oli juba lahkunud, siis kaks inimest pidid teist ringi ootama jääma. Tund aega vaba kuniks istikud kärudes sulavad.

Kell 8 hommikul jõuame uuesti tööplatsile ning päikene on temperatruuri plusspoolele vedanud. Puude istutamine hakkab hoogsalt pihta.

Sisuliselt tähendab töö seda, et inimesed võtavad järjest käsile buldooseri taga olevate metallatradega ette veetud read (10-30 cm sügavad vaod). Iga rea vahel on kolm meetrit ning reas olevate puude vahel peab olema 2,7 meetrit.

Tehnika on peale nädalast harjutamist üsna lihtne. Labidas jõuga maasse, lükkad seda endast kaugemale ning „murrad“ maapinna. Seejärel tõmbad labida enda poole tagasi, pöörad seda paremale ning augu vasakusse nurka tekib sirge seinaga ava, kus puu istik pannakse. Seejärel labida ja jalaga mulda juurde ning võimsa jalahoobiga kogu asi kinni.

Istutamisel on oluline, et puu oleks piisavalt sügaval. Samuti ei tohi jääda juurde juurde õhku või avasid, sest see kuivatab puu ära. Kolmandaks peab olema istik sirgelt istutatud. Kui need tingimused on täidetud, siis peaks istikustr kasvama ilus suur puu.

Puude istutamine mägedes on kaelamurdvalt raske töö. Kohati tuleb ronida üle kõrgete küngaste, kus on suuri kive, ürgmetsa vanu puutüvesid ja kuhjades oksarisu. Seda vööl rippuva kuni 150 istiku ehk oma 15 kilogrammiga. Käed on pidevalt lõhki, sest ühe käega istikut asetades lööb seda vastu oksi, mis probleemideta kinda ja naha läbistavad. Päeva jooksul üle tuhande korra kummarduda ning palju kilomeetreid läbida pole lihtne. Aga peale nädalat on lihased harjunud ning väsimus hakkab vaikselt taanduma.

Kui oled pigem lühikene, hästi painduv ning ei karda külma, siis võib selle tööga arvestatavat raha teenida. Kui tahad rahulikult võtta, siis hoia eemale. Minule on hetkel õnneks (või võimalik, et õigepea kahjuks) seda tööd veel mõned nädalad – siis saavad siinsed objektid tehtud.

Sama töö võib mujal aga hoopis põnevam (ning veel raskem) olla. Kanadast pärit kogenud puuistutaja rääkis lugusid, kuidas asi neil ekstreemsetes tingimustes käib. Kaugete metsade mäenõlvadele istutamiseks viiakse varustus ja inimesed kohale helikopteriga. Kohati elatakse külmades mägedes mitu päeva. Iga istutajate ekspeditsiooniga on kaasas eraldi asjapulk, kelle ülesandeks on inimesi püssiga karude eest turvata.